Sisekorraeeskiri

EESTI VÕRKPALLI LIIDU TÖÖSISEKORRAEESKIRJAD

I ÜLDSÄTTED

1. Käesolevad Eesti Võrkpalli Liidu töösisekorraeeskirjad (edaspidi – eeskiri) kehtestakse töölepingu seaduse § 40 alusel. Eeskiri kehtestab tööandja ja töötaja vahelised käitumisreeglid töösuhetes ja tööruumides.
2. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile Eesti Võrkpalli Liidu (edaspidi – liidu) töötajatele.
3. Eeskirjaga sätestamata küsimustes juhinduvad tööandja ja töötaja tööseadusandlusest, liidu põhikirjast, liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsustest ning ametijuhendist.
4. Tööandjaks käesoleva eeskirja mõistes on liit, keda juhina esindab juhatuse esimees – liidu president. Töötaja on isik, kes teeb palgalist tööd liidus. Liidu tegevjuhiks on juhatuse otsusel määratav peasekretär, kelle töölepingu ja ametijuhendi kinnitab liidu president. Peasekretäri pädevusse kuulub liidu teiste töötajatega töölepingute sõlmimine ja nende ametijuhendite kinnitamine. Peasekretär on liidu teistele töötajatele tööandja esindaja, vahetu ülemus, kes annab töötajatele vahetult tööalaseid korraldusi.
5. Eeskirja kohaldamisega ja muutmisega seotud küsimused lahendab tööandja kooskõlas kehtivate seaduste ja õigusaktidega.

II TÖÖ- JA PUHKEAG

6. Liidus on 5-päevane ja 40-tunnine töönädal. Tööpäev algab kell 8.30 ja lõpeb kell 17.00. Tööaja algust ja lõppu võib muuta peasekretäri käskkirjaga. Uusaastale, (Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale – jõustub 01.01.2002) ja esimesele jõulupühale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
Teiste riigipühade ja rahvuspüha (24.veebruar) eelne tööpäev on 1 tunni võrra lühem.
7. Sõltuvalt töö spetsiifikast võib kokkuleppel töötajaga peasekretäri käskkirjaga kehtestada punktis 7 sätestatust erineva tööaja. Erandid üldkehtivast tööajast:
1) töölähetusel viibijad;
2) töötajad, kes on seotud tööga väljaspool üldkehtivat tööaega.
8. Lõunavaheaja pikkuseks on 30 minutit (mida tööaja hulka ei arvata) ajavahemikus kella 12.00-st kuni kella 15.00-ni olenevalt tingimustest ja võimalustest ning kokkuleppel peasekretäriga. Lühiajalisi puhkepause tehakse peasekretäri loal ning need arvatakse tööaja hulka.
9. Töökohalt ametiasjus eemalviibimist ja selle kestust kooskõlastatakse peasekretäriga.. Tööga mitteseotud eemalviibimiseks on vajalik peasekretäri nõusolek.
10. Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole liidu asukohta. Nimetatud ametilähetuse hüvitamine toimub vastavuses kehtivale korrale.
11. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. Töötaja töölerakendamine puhkepäeval on lubatud tema nõusolekul, väljaarvatud töö- ja puhkeaja seaduses ettenähtud juhtudel arvestusega, et töötaja peab saama nädalas kaks järjestikust puhkepäeva.
12. Töötajatel on õigus puhkuseseaduses sätestatud 28-päevasele põhipuhkusele ja teistele puhkustele puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
13. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkematu osa pikkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva.
14. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetasu ka eelmise tööaasta eest.
15. Konkreetsed puhkusekestused, ka täiendavatel alustel antav, fikseeritakse tööandja käskkirjaga. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajatele teatavaks jaanuarikuu jooksul.
16. Puhkuse ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove ja ettepanekuid.
17. Puhkuste ajakavas kinnitatud puhkuse edasilükkamine või üleviimine teisele ajavahemikule toimub töötaja ja tööandja vastastikusel kokkuleppel.
18. Tööandja võib töötajale tema avalduse alusel anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.

III PUHKEPÄEVADEL, RIIGIPÜHADEL JA PÄRAST IGAPÄEVASE TÖÖAJA LÕPPU TÖÖRUUMIDES VIIBIMISE TINGIMUSED JA KORD

19. Liidu tööruumid on avatud töötajatele töö tegemiseks igal tööpäeval alates 8.30-st kuni 17.00-ni.
20. Vajaduse korral võivad töötajad viibida tööruumides ka väljaspool tööaega, sh puhkepäevadel ja riigipühadel, kooskõlastades selle eelnevalt peasekretäriga

IV TÖÖALASTE KORRALDUSTE TEATAVAKSTEGEMISE KORD

21. Töötaja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või juhatuse ühekordseid tööalaseid korraldusi, mille täitmine ei tulene tema töökohast, väljaarvatud p. 23 loetletud juhtudel.
22. Juhatuse korraldusest peab töötaja esimesel võimalusel teatama oma vahetule ülemusele. Kui nimetatud korralduse täitmine takistaks töökohustest tulenevate ülesannete täitmist, peab töötaja sellest teatama korralduse andjale ning korralduse kordamisel selle täitma.
23. Keelatud on anda korraldusi, mis:
1) on vastuolus seadusega;
2) ületab korralduse andja võimupiire;
3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus.
24. Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on töötaja kohustatud koheselt teatama korraldusest ja oma kahtlustest korralduse andjale ja tema kõrgemalseisvale ülemusele. Korralduse kirjalikul kordamisel tuleb korraldus täita, välja arvatud p.25 toodud juhtudel.
25. Töötaja võib p. 21-24 nimetatud kohustuste täitmisest keelduda, kui nende täitmine:
1) oleks suunatud tema abikaasa või tema abikaasa vanemate, vendade, õdede, laste või teiste talle lähedal seisvate inimeste vastu;
2) on talle tervise tõttu vastunäidustatud;
3) ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi;
4) eeldaks kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud töötajal.
26. Korralduse täitmisest keeldumisel peab töötaja korralduse andjale kohe teatama p. 25 nimetatud asjaolust.

V PALGAMAKSMISE AEG JA KOHT

27. Töötajale makstakse palka üks kord kuus järgneva kuu esimesel kuupäeval. Töötaja soovil võib maksta palka töötaja poolt osutatud pangaasutuse pangaarvele palga ülekandmise teel. Kui palgapäev langeb puhkepäevale või riigipühale, millele eelneb tööpäev, makstakse palk välja nimetatud eelneval tööpäeval.
28. Palga maksmisel pangaasutusse ülekandmise teel kantakse see üle töötaja poolt raamatupidamisele tehtud kirjalikus avalduses osutatud pangaarvele. Tehtud avaldus loetakse tähtajatuks kuni järgmise avalduse laekumiseni palga ülekandmise kohta teise pangaasutusse või ülekandmise lõpetamiseks.
29. Lähetuskulude hüvitusraha makstakse välja palgaga samadel kuupäevadel aruannete järgi, mis on laekunud raamatupidamisele vähemalt 5 tööpäeva enne palgamaksmise algust. Lähetuskulude avansi maksmine toimub vastavalt kehtestatud korrale.
30. Tööandja ja töötaja vahelisel kokkuleppel võib muuta palga maksmise korda ja kohta. Väljaspool alalist töökohta tööülesandeid täitva töötaja kirjaliku avalduse alusel on liit kohustatud töötajale arvutatud palga omal kulul täielikult või osaliselt üle kandma tööülesannete täitmise kohta pangaasutusse.
31. Puhkusele jäädes makstakse töötajale palka eelviimasel tööpäeval enne puhkust.

VI TÖÖKAITSE JA TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED

32. Töökaitse- ja tuleohutusnõuetes juhindutakse töökaitseseadusest. Esmase ja täiendava töökaitsealase juhendamise viib läbi peasekretär.
33. Tööandja on kohustatud:
1) selgitama töötajale võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, vajadusel varustama töötajaid ettenähtud kaitsevahenditega;
2) mitte rakendama töötajaid tööle, milleks nad pole välja õpetatud;
3) nõudma kinnipidamist töökaitsealastest õigus- ja haldusaktidest;
4) selgitama töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohal;
5) tööõnnetuse korral kindlustama esmaabi ja haiglasse toimetamise.
34. Tuleohutuse ja töökaitsenõuded:
1) liidu tööruumides on suitsetamine kategooriliselt keelatud;
2) tööruumides on keelatud kasutada elektripliite, reflektoreid ja teisi elektriseadmeid, mis võivad põhjustada süttimist või tulekahju;
3) tööruumist lahkumisel tuleb välja lülitada valgus ja elektriseadmed, kontrollida üldist tuleohutuse korda;
4) tulekahju korral helistada telefonil 112 ning teatada aadress, mis põleb ja kes helistab;
5) võimaluse korral kasutada olemasolevaid (tööruumides ja koridorides) tulekustutusvahendeid;
6) elektrijuhtmestiku või elektriseadmete süttimisel kasutada tule kustutamisel ainult süsihappegaasiga täidetud tulekustuteid; vastavale tulekustutile on kleebitud selle kasutamisjuhend.
35. Töötaja on kohustatud:
1) teadma ja täitma töökaitse ja tuleohutuse eeskirju;
2) keelduma tööst, mille tegemiseks tal puudub väljaõpe või vastav luba;
3) kasutama kaitsevahendeid ja eririietust, kui see on ette nähtud töökaitsenõuetega;
4) jälgima, et tema tegevuse tõttu ei satuks ohtu tema või teiste inimeste elu ja tervis ning see oleks ohutu ümbritsevale keskkonnale;
5) oskama kasutada tulekustutus-ja teisi abivahendeid.

VII ÜLDISED KÄITUMISEESKIRJAD LIIDUS

36. Töötaja peab täitma oma töökohustusi täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult, kooskõlas seaduses ja teistes õigusaktides, liidu põhimääruses ja tegevusjuhendis ning töötaja ametijuhendis kehtestatuga. Töötaja peab loobuma kõigest mis segaks töökoha rahu ja korda.
37. Töötaja kui spordiorganisatsiooni esindaja, ei kahjusta oma tegevusega või käitumisega liidu mainet. Oma suhtlemises kaastöötajatega ja liidu külalistega on ta viisakas ja korrektne.
38. Töötaja ei edasta informatsiooni küsimustes mis ei puuduta tema tööülesandeid ja mis pole veel lõplikult dokumentidena vormistatud.
39. Lahkarvamused tuleb lahendada liidusiseselt üksteisemõistmise õhkkonnas. Väljastpoolt võib probleemi lahendamiseks paluda abi alles siis, kui läbirääkimised juhtkonnaga pole andnud tulemusi.

VIII TÖÖLT PUUDUMISEST TEATAMISE KORD

40. Tööle mitteilmumisest haiguse tõttu või muul mõjuval põhjusel teatab töötaja sellest esimesel võimalusel oma vahetule ülemusele või tööandjale.
41. Tööandjat informeerides on töötajal õigus puududa töölt tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase lapse hooldamiseks kolm päeva kalendriaastas, mille eest hüvitist ei maksta.

IX TÖÖTAJA ERGUTAMINE JA DISTSIPLINAARVASTUTUS

42. Kauaaegse töö, samuti töökohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest võib liit kohaldada järgmisi ergutusi:
1) tänu avaldamine;
2) rahalise preemia andmine;
3) hinnalise kingituse andmine;
4) kõrgemale palgale viimine.
43. Töötajale võib punktis 42 nimetatud ergutusi kohaldada liidu president, asepresident, või peasekretär.
44. Motiveeritud ettepaneku ergutuse kohaldamiseks võib teha iga ülemus või organisatsioon. Ergutus vormistatakse motiveeritud käskkirjaga vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb ergutuse kohaldajale, teise saab töötaja. Ergutus kantakse töölepingusse, töötaja nõudel ka tööraamatusse.
45. Distsiplinaarsüütegudeks on:
1) töökohustuse süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas tööl joobnuna viibimine;
2) liidule süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või liitu, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime tööl või väljaspool tööaega.
46. Liidu töötajatele määratavateks distsiplinaarkaristusteks on:
1) noomitus;
2) rahatrahv mitte üle töötaja 10-kordse päevapalga;
3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks tööpäevaks;
4) üleviimine kuni 20% võrra madalamale palgale mitte kauemaks kui üheks aastaks;
5) töölt vabastamine töölepingu seaduse § 103 alusel.
Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
47. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on töötajaga töölepingu sõlminud isikul (liidu president, asepresident või peasekretär).
48. Töötaja distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse Töötajate distsiplinaarvastutuse seadust. Distsiplinaarkaristus kantakse töölepingusse.
49. Distsiplinaarkaristuse määranud isik või liidu president võib distsiplinaarkaristuse ennetähtaegselt kustutada, kui isik ei ole toime pannud uut süütegu ja on näidanud end hea töötajana. Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine vormistatakse kirjalikult vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb tööandjale, teise saab töötaja. Distsiplinaarkaristuse kustutamine kantakse töölepingusse.

· EVF esitab käesoleva eeskirja projekti kahes eksemplaris kooskõlastamiseks oma asukoha tööinspektorile.
· Eeskiri jõustub nädala möödumisel, arvates eeskirjade tööinspektoriga kooskõlastamise päevale järgnevast kalendripäevast
· Käesolev eeskiri tehakse teatavaks allkirja vastu kõigile liidu töötajatele.

Eesti võrkpalli toetavad:

Tule toetajaks!

Kui armastad Eesti viimaste aastate edukaimat pallimängu ja tahad panna õla alla noorte võrkpalli arendamisele ja meie eduka rahvuskoondise järelkasvule, siis ootame sind Saja Klubi liikmeks.

Toeta meid